Mis on EMDR?
EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) on traumapõhine terapeutiline sekkumine, mis seob paljude tõhusate psühhoteraapiate (psühhodünaamiline, kognitiiv-käitumuslik, interpersonaalne jm) elemente, ühendades need struktureeritud protokollideks.
EMDR kui psühhoterapeutiline meetod, tõhustab mitmete, nii varasemate traumaatiliste kogemuste, kui ka hiljuti kogetud stressirikaste olukordade leevenemist. Kontrollitud uurimused õnnetuste, tõsiste kaotuste, väärkohtlemise, loodusõnnetuste ja sõdade ohvritega näitavad, et antud sekkumisega on võimalik edukalt leevendada traumaatiliste mälestuste mõju. Lisaks kasutatakse teraapiat paanika, ärevuse, komplitseeritud leina, dissotsiatiivsete häirete, häirivate mälestuste, foobiate, valuhäirete, söömishäirete, esinemishirmu, traumaatilise stressi, sõltuvuste ning väärkohtlemise korral.
Traumaks nimetatakse mingi välisteguri või psüühilise mõjutaja tekitatud tervisekahjustust. Traumat võivad põhjustada ühekordsed traumaatilised sündmused (õnnetus, rünnak, verbaalne või füüsiline vägivallajuhtum jms) või korduvad ja pikaajalised üleelamised – lähisuhetes, peresuhetes, lapsepõlve üleelamised (kodus, koolis).
Tavaliselt toimub traumaatiliste kogemuste töötlus ajus loomulikult, ent kui inimene on kogenud korduvaid traumasid või nendest põhjustatud tugevat stressi, võib loomulik paranemine olla häiritud ning algne traumaatiline kogemus jääda ajus töötlemata. Hiljem, kui inimene kogeb midagi, mis on mingil moel sarnane algselt kogetuga (traumaatilisega), võivad töötlemata mälestused koos tugevate emotsioonidega taas esile kerkida.
Traumaatiliste sündmuste puhul võivad inimese loomulikud kognitiivsed ja neuroloogilised toimetulekumehhanismid olla ülekoormatud. Seetõttu on kogetud sündmusest tingitud mälestuse töötlus ajus ebapiisav ning mälestus talletatakse isoleeritud mäluvõrgustikku.
Töötlemata mälestusega seotud reaktsioonide vallandajaks võivad olla sarnased olukorrad, keskkond või inimesed, helid, lõhnad, kehaaisting, kellegi käitumine jms. Töötlemata mälestused võivad olla häire(te) tekke aluseks.
Kuidas EMDR toimib?
EMDR teraapias luuakse mõtteseosed näiliselt mitteseotud elusündmuste vahel ja traumamälestuste emotsionaalne intensiivsus väheneb. EMDR teraapias kasutatakse bilateraalset stimulatsiooni, milleks võivad olla kas silmaliigutused, kuulmis- või puutestimulatsioonid. Selle abil käivitatakse bioloogiline mehhanism, mis aktiveerib traumaga seotud kognitiivse, sensoorse ja emotsionaalse info läbitöötamise. Traumat kogenu meenutab töötlemiseks valitud sündmust, näiteks autoõnnetust, leiab selle õnnetusega seotud enda kohta käiva häiriva mõtte, milleks võib olla näiteks uskumus, et “nüüd ma suren”. Sellele mõttele leitakse positiivne vaste, näiteks “see on möödas, ma pääsesin, ma olen elus”. Sündmus töödeldakse läbi koos sellega kaasnevate kehaaistingute ja emotsioonidega.
Töötlusprotsessi ajal saab traumeeritu ühenduse traumasündmusega, olles samaaegselt turvaliselt koos terapeudiga teraapiahetkes. Tulemuslikus traumateraapias on oluline, et klient suudaks püsida olevikus, praeguses hetkes samal ajal kui ta käsitletakse/töödeldakse traumaatilisi kogemusi.
Tüüpiline tulemus õnnestunud EMDR teraapiast on see, et pealetungivad sümptomid kaovad. Klient saab mõelda minevikust siis, kui ta seda soovib või on selleks vajadus. Seda tehes võib tunda küll kurbust või olla häiritud, kuid sündmuse meenutamine on talutav. See ei põhjusta tahtmatut sündmuste taaskogemist ega häiri igapäevast toimimist. Mälestus traumast on saanud üheks paljude mälestuste seas, mille hulgas on nii häid, halbu kui ka neutraalseid.
